Ook iets in het Nederlands

Oké, ik zal het even proberen. Mijn grammatica is niet de best dus mijn excuses.
Ik woon in Nederland voor bijna tien maanden nu. En vandaag begon ook mijn laatste maand hier. Ik heb besloten om alles nog nemen van mijn tijd hier wat ik nog heb. Ik wil echt niks er over hebben, maar toch slaat realiteit hard in mijn gezicht.

tien maanden. duizenden momenten wat ik zal proberen nooit te vergeten. Alle deze eerste keren hier. Toen ik ontmoete mijn gastgezin, eerste keer applestroop en Speculoos proeven. Eerste dag in een Nederlandse middelbare school. Eerste groep vrienden. Eerste keer toen ik hoorde dat daar nog een andere uitwisselingstudent in mijn klas zou komen. Eerste feest. Voor het eerst andere uitwisselingsstudenten ontmoeten. Daar zijn nog meerdere "eerst" dingen, maar als ga ze alle hier op schrijven dan wordt dat echt een lange lijst.

Voor het eerst was ik echt weg van mijn familie en vrienden in Estland, ja, natuurlijk had ik heimwee, nog steeds heb. Maar het is niet zo groot meer omdat ik heb mijn eigen familie hier, mijn vrienden. Mensen hier an in Estland hebben ook gevraagd dat als ik had een kans om ooit hier terug te komen zou ik het doen. Mijn antwoord: JA. Maar dan voor niet zo lang. Een jaar is echt een lange tijd. Normaal merkt je het niet maar als je moet echt alles van niks opbouwen dan zie je het echt.
Ik ben blij dat ik hier ben gekomen. Ik heb nu vrienden over het hele wereld maar vooral ik heb mijn hart hier, in Nederland.

Deze bijna tien maanden zijn vol spanning, verwarring, vreugde, tranen, lachen en nieuwe ervaringen geweest. Ik ga nu echt alles doen wat ik nog kan en ik denk dat ik ga ook mijn Nederlandse vlag op de laatste week mee naar school nemen dat mensen daar dingen over mij kunnen opschrijven.

Tot zo, ik hoop dat ik nog een keer iets in het Nederlands ga schrijven
:) Kris

HIKE 2016

HIKE on minu kooli iga-aastane spordiüritus, mida õpilased spordipäeva asemel saavad valida.
Mina alustasin HIKE'i juba enne selle algust, sest esmalt pidin ka kooli rattaga sõitma, et sealt edasi oma tiimiga minna. (Peale minu olid seal veel Ilja, Julia ja Vera)
Alustasime 18:20 ning lõpp-punkti jõudsime 00:50, tubli kuus ja pool tundi rattasõitu, kõndimist, jooksmist, kanuutamist jne. Kokku sõitsin rattaga 22km, kanuutasime 5km ning kõndisime 18km. Lisaks sellele pidime juba esimese ülesande juures tegema kõik neli liiget kokku 100 kätekõverdust, 100 squat'i ja 100 kõhulihast. Täna tunnen valu lihastes, kus ei oleks kunagi arvanud, et seal ka lihasvalu saab olla. Esimeseks ülesandes oli Survivalpargis vedada palk üle takistusraja laadse osa, palk ei tohtinud maha kukkuda, muidu oleks pidanud jälle algusest peale alustama, mida meil õnneks ei juhtunud. Tundsin alguses küll, kuidas pea hakkas kõrguse pärast natukene ringi käima, kuid harjusin sellega üsna ruttu ära. Saime selle ülesandega üsnagi kiiresti hakkama ning siis sõitsimegi juba Ilja tädi maja juurde, kus pidime oma rattad maha jätma ning jalgsi edasi kõndima. Kohe peale seda oli ülesandeks kanuuga üle kanali sõita, kõik sujus hästi, kuni oli Vera kord üle sõita, ta oli ka viimane meie tiimist, kanuu vajus natukene liiga sügavale vette ning seetõttu oli ta ka silmapilkselt saanud endale sületäie vett kanuusse, tirisime ta läbimärjana ka ruttu kaldale, kus ta oma riided ära vahetada sai.
Liikusime veel edasi ning järgmise ülesandena pidime järjekordselt kanalit ületama, kuid seekord hoopis veehõljuki peal ennast edasi tirides, läksin esimesena üle, et teisi aidata ning sain ideaalselt üle ning ka kõik teised jäid kuivaks.
Peale seda liikusime lihtsalt edasi üritades leida meie söögikohta.
Sinna kohale jõudes oli pisikeseks takistuseks gaasiballooni ja küpsetusrõnga kokkusaamine, kuid saime sellega ka hakkma. Jõudsime pärast seda ka punkti, kus alustasime kanuutamist ning 45min hiljem olime jõudnud ka oma lõpp-punkti, kuhu me oma rattad ka jätsime.
Olen enda üle uhke, et sellise seiklusega hakkama sain ning nautisin seda sportliku õhtut/ööd.

Survivalpark, kus pidime üle takistusraja palki vedama

Entusiastlikult matkasime kuni päris lõpuni

mina, Vera ja Julia

Ilja

Ma nüüd lähen ja üritan midagi oma valutavate lihaste heaks teha.

Tšauks, Kris

P.S. Avastasin, et imekombel ei õnnestunudki mul ühtegi sinikat saada

Nädal 20: Troye, Praha ja Čaj

Olen juba kauem kui poolteist päeva pärast Prahast tulekut kodus olnud. Oleksin täna äärepealt vaid neljas tunnis magama jäänud, kuid pidasin kangelt vastu ning mida koju jõudes polnud oli uni. anyways. see. nädal. oli. üks. meeldejäävamaid. mu. terves. tillukeses. elus.

Nädal algas sellega nagu alati, läksin esmaspäeval kooli kella 9ks ning jõudsin koju juba kella 13st, terve päeva oli klassis tavaline vaheajajärgne sumin, kes mida millal tegi jne. Minulgi, kuid mina sumisesin hoopis kaasa oma kahe klassiõega, kellega järgmisel päeval TROYE SIVAN'I kontserdil käisin. It was totally worth the wait. every single moment of it. Jõudsime kontserdipaika Amsterdamis poolteist tundi varem, istusin sõbrannadega rivvi maha ning ühel hetkel jõudis meie kätte ka marker, millega pidime käele kirjutama, mitmendad rivis oleme. No mulle jõudis siis käele number 555, lõpuks täiesti ukse juurde jõudes nägin, et seal olid ka veel hardcore fännid ööbinud, kuna maas lebasid veel tekid ja padjad, päris juba mõelda tegelikult, et keegi ööbib kontserdimaja ukse ees. :D

Aga olen endiselt sellises suures mullis, see kontsert oli parim ning see vibe oli suurepärane. Mul ei olegi tegelikult selle jaoks nii palju sõnu, järgmisel hommikul ärgates tekkis küll korraks tunne, kas see toimus tõesti või oli see ilmsi, kuid markerijäljed mu käel, põsel ja otsaesisel olid rohkemaks kui suurepäraseks tõendiks, sellest parimast õhtust.

Paradiso Amsterdam 

Mul oli pärast kontserti veel mõnusad kolm päeva emotsioonidekuhjast alla ronida, et pärast koolipäeva sõita koos Kingaga Poolast Amersfoordi poole ning ronida bussi, mis meid ja teisi vahetusõpilasi Praha poole vedas. Muidugi nagu YFU Hollandiga on siis õigel ajal ei alustata kunagi midagi ehk lahkusime planeeritust pool tundi hiljem.

Kohale jõudsime järgmise päeva hommikul kell 8, olime kõik väga näljased olenemata faktist, et olime Meeliga väga palju toitu kaasa vedanud. Bussisõit laabus muidu väga rahulikult kuni otsustasin endale Saksamaal jääkohvi osta tanklast, und ei näinud ma kella 4ni ning juba kella poole 6st olin jälle täiesti ärkvel ning võib-olla ajasin ka enda kõrval istuvad inimesed liiga varajase positiivsuse ja tegelikult ka tüütusega närvi. :D

Sellel päeval läksime hiljem ka linna ning tegelesime erinevate YFU välja pakutud mängudega. Õhtu poole käisime ka linnatulesid vaatamas ning jõudsime isegi Eurovisiooni punktide lugemise ära vaadata.

Järgmisel päeval oli terve päev meie päralt, enne õhtusööki liikusime terve kambaga ringi ning õhtusöögi ajaks lahkusid Taavi ja Meeli kohaliku toidu restorani, kus kõik teised squadi liikmed eelmisel päeval käisid.

Käisime avastasime linna ning sõime kohutavalt palju :D But that is what traveling is about, right?

Bussijuht Meeli Lepik

John Lennoni sein

Vaade terassilt, kus istusime, selle asemel, et fotoülesandes kaasa lüüa,

kuid ometigi saime seal kohapeal lausa 5 pilti 30st tehtud

Laulev Meeli, kuid tahaks tähelepanu pöörata ka pildi vasakus ääres naeratavale

võõrale meesterahvale. Aitäh, et mu turistipilti ära ei rikkunud!!

Järgmise hommiku mudimisring :D

Vittorio, Maris, Meeli ja Taavi

Ja mu vapustav squad

Meeli, ma ja Mara

Mara, Maris, Kinga, meeli ja ma. Enam idablokilikumaks ei saa vist väga

Kohustuslik toidupilt enne seda kui oma hambad selle võrratu

suhkrupommi sisse lõin :D

Kuum šokolaad ja kohviekstra

Number üks maja Eesti suursaatkonnale mu number üks eestlastega

Kui väiksed ja olematud on väsinud inimeste silmad??

Čaj is love, Čaj is life

Tsauka

Kris

Maivaheaeg ehk Belgia

Kadusin sellel nädalal netist täielikult Ardenne metsade ja küngaste/mägede vahele. Ja ma jäin ellu. vapustav.
Ardenne asub Belgia Prantsuse keelt kõnelevas osas ehk olin seal jälle täpselt sama abitu kui Prantsusmaal. :D Samas kui mind ja Inget (kes samuti väga prantsue keelt ei oska) kahekesi loomaaeda saadeti siis suutsime lõpuks käte jalgadega selgitades õige koha ka üles leida :D

Käisime veel 25m sügavusel kaevanduses, igivanades koobastes, Hollandis Maastrichtis, 20. sajandi Belgia rahvamuuseumis jne. Lihtsam on vist jälle pildid panna ja sinna juurde kirjutada, koobastest mul pilte hetkel ei ole, kuid hiljem saan needki ehk siia juurde lisada.
Enamuse aja veetsime oma puhkemajas, jõudsin selle aja jooksul kolm ramatut läbi lugeda, mis mul juba kaua aega niisama lebanud on. Õues oli pidevalt väga soe ning sain endale nädala lõpuks korraliku päevituse, puhkusele pani korraliku punkti päev Maastrichtis, mis venis natukene pikemaks, kuna hostema pidi minema traumapunkti sõrme lappima. (Lõikas endale taskunoaga pöidlasse suure haava, mis oli pea luuni väljas :))) eelmisel päeval oli veel üks koertest endale midagi metsas jalga hüppanud, et tal oli jalas väikse sõrme suurune auk)
Sinna minnes ja sealt tulles käisime ka ühes vägevaimas raamatupoodides, kus ma kunagi käinud ole, see asus vanas kirikus ning ka see on üks väga geniaalseid viise, kuidas tühjana seisvaid hooneid uuesti kasutada saab. it was perf. (Ostsin endale sealt ühe raamatu ka: kui keegi ei ole veel lugenud raamatut "We are all made of molecules" siis palun tee seda, see haarab enda alla väga tähtsaid teemasid tänapäeva ühiskonnas, kuid kirjanik on teinud seda ka päris lihtsal moel ehk pisikesi päid see valutama ei peaks panema :) )

Saage tuttavaks coati ehk ninakaruga. Need loomad on lihtsalt üliarmsad

Peter või Jan vist

Otsustasin esimest korda selle aasta jooksul ka jooksma minna. vale otsus. väga vale

Maastrichti raamatupood, mis asus vanas kirikus

Käisin ostsin emadepäevaks 7kg päevalille koos potiga, pood asus küla teises otsas. teisi sõiduvahendeid peale ratta mul ei olnud. ehk vedasin seda potti ühest küla otsast teise. saan vist öelda, et olen masterinud rattasõiduoskused.

Tsauka
Krista

Koningsdag

JALUTASIME SELLE PÄEVA/ÖÖ JOOKSUL MAHA 30KM!!
(Kõik aasta jooksul šoksid vist läksid siis :D )

Aga ühesõnaga, sellel päeval, 27. aprillil oli kõigil vaba päev, ärkasin üsna varakult, et hostperega kirikusse laulma minna. Pidin aga kahjuks poole pealt lahkuma, kuna mul oli plaanis vahetusõpilastega A'dami kaema minna, liikusin sinna koos soomlase Jenni ja lätlase Gerdaga, poole tee peal otsustas rong katki minna (õnneks juhtus see rongijaamas) ehk hilinesime kolmekesi pool tundi. Lõpuks kohale jõudes saime kokku veel Meeli, Taavi, Vittorio ja endise Eesti-Hollandi vahetusõpilase Gretega. Liikusime kõik koos KIngsland'i festivalile, kus oli esindatud palju erinevaid artiste nagu: Martin Garrix, Axwell & Ingrosso, Oliver Heldens, Martin Solveig jpt. Tegemist oli ülimalt vahva festivaliga ning muusika oli vägev.

DAAAG

Kris