Istun juba teist päeva kodus, kuna kool on suletud liigse külma ja jää tõttu. Hetkel külma -4 kraadi. :D Rongid ja bussid ei sõida, rattaga oleks liiga ohtlik jääl sõita. Inimesed sõidavad minust põhja pool uiskudega mööda teid.. Ja niimoodi ma istungi siin.
Igat vaheajapäeva kirjeldama ka ei hakka, kuigi kõige tähtsamad tooksin välja.
24.detsember: Jõulutunne sellel korral absoluutselt puudus, võib-olla mõjus ka väga soe ilm ja lumepuudus. Alles õhtusöögilauas meenus, ahjaa, et Eestis on täna ju jõulud. Mille peale ma nutma hakkasin. Miks ei oska ma senini vastata. Pärast õhtusööki läksin oma hostperega Meppeli Wilhelmina parki jumalateenistusele. Kõige veidram selle juures oli see, et see toimus õues, vihma käes. Laulsime kiriklikke jõululaule ning oli ka jutlustus, mille peamiseks teemaks oli "Geen plaats.." ehk "Pole kohta/ruumi.." Sellest räägiti, kuna maailmas on praegusel hetkel väga palju inimesi, kellel pole kohta, kus olla, kus saaks rahulikult elada. Inimesed on sunnitud lahkuma oma kodudest kuna nende elu on ohus. Ning räägiti ka sellest, kuidas on inimesi, kes ei tolereeri absoluutselt neid inimesi, kellel pole kohta kus olla ning uuesti rahulikult oma eluga alustada. See pani mind pikaks ajaks mõtlema. Ehk paneb teidki.
 |
| Niimoodi me seisimegi, vihma käes. |
Selle päeva õhtul toimus suur perekondlik õhtusöömaaeg. Toitu oli nii paljuu. Kohale tulid ka peretuttavad ehk kokku oli meid sellel õhtul nii 20ne ringis. Mõningaid inimesi olin ka varem näinud aga nimed olid juba meelest läinud.. UPSS Arvatavasti olin pärast 5-käigulist õhtusööki toidukoomas.
FAST FORWARD
28. detsember:
Ärkasin hommikul vara ning seadsin sammud Soest'i poole, et külastada armast Meelit. Lõpuks jõudsin pärast kahte tundi reisimist sinna ka kohale. Kaasa olin pakkinud sinna peamiselt toidu. Nende hulgas ka Mõnus Maius, mida Meeli ka ülistas.
 |
| Ega siis mõnusat maiust iga päev süüa ei saa |
 |
| Rääkides juttu armsa Alice'ga |
29. detsember: LÕPUKSS! Jõudis kätte see kauaoodatud päev. Saime oma pundiga lõpuks kokku. Saime kokku Meeli juures, Mina roomasin lihtsalt päev varem kohale. Laisk nagu ma olen :D Kui kõik kohal olid hakkasime piparkooke küpsetama. Viimasest taignast otsustasime ka piparkoogimaja kõpsetada. Olgem ausad, see oli üks kõige äbarikum piparkoogimaja, mida ma kunagi näinud olin. Aga kohe täiesti kindlalt oli see armas, enda tehtud ja puha noh. Valmistame ka ise õhtusöögi nii meile endile kui ka Meeli hostperele.
 |
| Maris, Jenni, Gerda, mina, Meeli, Taavi, Meeli naaber Wouke, Meeli hostõde Ceres ja lõpuks Juho |
Pärast seda korraldasime ka väikse filmiõhtu. Meeli hostperes on elutoas selline hubane nurgake, kus lasime projektoriga seinale filme. Tegelikult terve ta hostpere maja on väga hubane.
Vaatasime ära lausa kolm filmi ja lisaks veel Ben Phillips'i videoid ning naeru jagus lausa kella viieni varahommikul.
 |
| Üks filmidest "Vehkleja" |
 |
| Kell oli siis vist just 4 saanud. |
Viis tundi hiljem kuulsin, kuidas keegi elutoas naerda itsitab. See oli Meeli. Tuli vaatama, kas elame veel. Noh olime kõik ennast üles ajanud, sõime ka hommikusöögi ära, kuid keda ei ole. Meelit ei ole. Ta oli oma tuppa puhkama tagasi läinud. On alles tegelane.
Mõned tunnid hiljem lahkusime koos Marise, Jenni ja Gerdaga Meeli juurest, et enam-vähem enne õhtusööki tagasi hostperede juurde jõuda.
Tegemist oli ühe kõige mõnusama koosviibimisega Hollandis koos nende inimestega. Ning ausalt olen õnnelik, et just need hullud inimesed just minuga samal aastal vahetusaastale jõudsid,
31. detsember/1. jaanuar:
Mina ilutulestikku ei lasknud, kuna kardan seda. Põletasin paar säraküünalt, vaatasin ohutus kauguses Meppel'i linna ilutulestikku ning ka oma koduküla oma. Ütlesin uuele aastale Tere ja läksin magama. Järgmise päeva õhtul oli siiani kuulda ilutulestikku, selleks ajaks oli aastavahetusest möödas juba 19 tundi, kui mitte rohkem :D
Ühe uue aasta lubaduse tegin ka: Teen nendel järgmisel kuuel kuul, mis mul siin jäänud on võimalikult palju ära. Proovin ka ülejäänud uued asjad ära, mida pole veel senimaani jõudnud teha,
Ülejäänud päevad on nii kiiresti möödunud, et polegi pea midagi tähele pannud. Käisin vaid ühel päeval hostvanavanemate juures söömas.
Tsauka
Krista
