Uisutamine

14. veebruaril saime jälle YFU inimestegsa kokku üritusel: "YFU schaatst met liefde" ehk tõlgituna YFU uisutab armastusega.
Uisutamisüritus toimus välisrajal ning uisutada sai 3 km ja 400 m rajal, päeva lõpus maha uisutatud teed kokku arvutades sain kokku tubli 18 km, ja kukkusuin ka vaid ühe korra, mis isegi lõppes hästi, sest sellest ei tekkinud isegi ühtegi sinikat :D

Saime jälle muidugi inimestega kokku ja ikka oli selline tunne nagu ei oleks juba väga kaua oma gruppi inimesi näinud, ometigi nägime teineteist alles eelmisel nädalal karnevali ajal.
Muidugi sai ka inimestega räägitud, keda pole ikka peale laagrit enam näinud ja see oli ka vahelduseks tore.

Laupäeval jõudsin veel perele ka kooki sõbrapäeva puhul teha ja nagu ikka kukkus see suurepäraselt välja.

Pisike postitus, kuid ikkagi väike update :)
Tot zo

6 kuud

Ei hakanud pealkirjaks pool aastat panema, kuna see tundub ikka väga pikk aeg. Ma pole kunagi oma perest nii kaua eemal olnud. Ühikas elaminegi võttis mul esimese aasta jooksul harjumist, aga isegi siis käisin pea iga nädalavahetus kodus.
Nüüd aga olen elanud juba pool aastat esialgu täiesti võhivõõraste inimestega, kes on mulle selle ajaga südamelähedaseks kasvanud. Alles eile arutasime hostperega, et juba üle poole ajast on läbi ning mul pole siin enam kaua ja jäänud. Pisarad tulid meile kõigile silma. On veel jäänud liiga palju asju, mida kõike teha tahaks, kuid mille kõige jaoks juba praegu tundub, et aega enam ei jagu.
Selle poole aasta jooksul olen ka osadest inimestest lahku kasvanud. Inimesed, kelle toeta ei oleks ma oma elu Eestis ette kujutanudki, kuid ometigi on nüüdseks teed lahku läinud. Isegi kõik üritused jätkuvalt kontakti hoida ei hoidnud seda ära. Mul on sellest väga kahju, kuid eks see oli nii ette nähtud. Teiselt küljelt aga olen mõningate inimestega Eestist isegi lähedasemaks saanud, kui ma seda üldse kunagi varem olen olnud ning selle üle ei saaks enam õnnelikum olla.
Soovin, et teaksite ka seda, et see, et ma vahetusaastal olen ei tähenda, et mul Teie jaoks vähem aega oleks, olen endiselt sama Krista, väheke rohkem enese sisemaailmas arenenud ja lihtsalt veel ühte lisakeelt rääkiv, muud midagi. Olen endiselt oma sõprade jaoks olemas, siis kui neil mind vaja ja kui ei ole ka siis väike: "Tere! Kuidas sul läheb?" on alati teretulnud.
Aga sellegipoolest on mul olnud super poolaasta ja üritan oma alles jäänud natukesest samuti just seda kõige paremat võtta.

Tsauka ja ehk kirjutan järgmise postituse juba 15. veebruaril ;)

Olen lootusetu blogikirjutaja

Olen juba päris pikalt öelnud endale, et pean nüüd kindlalt blogi kirjutama hakkama. Hakkan kohe praegu kirjutama ning lõpetan alati pärast ühte lauset blogi kirjutamise ning kui uuesti blogi juurde pääsen ei mäletagi enam päris täpselt, millistest seiklustest kirjutada tahtsin.
Nüüd on mul päris eredalt meeles Keskaasta seminar. Sain lõpuks ometi üle nii pika aja (5 nädalat.) jälle oma soome-läti-eesti vahetusõpilaste pere näha.
Keskaasta seminarile minek oli omamoodi seiklus, nimelt sõitsin sinna busside ja rongidega lausa 6 tundi!!! Alustasin kodust minekut juba kell 12 ning sinna kohale jõudsin koos teiste vahetusõpilastega alles kell 20.

Laagrist täpsemalt kirjutama ei hakka ja lisan hoopis pilte.

Rongisõit: tund 4 (Gerda Läti, Jenni Soome ja mina)

See imekaunis hetk, kui lõunasöögiks ootas s´mind Hema's võileiva asemel hoopis soe toit

Ronnie Flex'i loo "Drank en Drugs" 'i jaoks ettevalmistumine

Kui teised maja teises otsas sotsialiseeruvad, siis kolm eestlast, kaks soomlast ja eksinud lätlane eelistavad omapäi olla 

Nende armsate neiude Marise ja Meeli blogisid soovitan kuumalt lugeda.

Imeline Jenni minu imelise origamist kunstiteosega

Kui üle pika aja kokku saadakse, siis tuleb ikka perepilti ka uuendada

Camilla, Jenni, Meeli Taaviga, Maris, mina ja Katia

Nüüdseks on möödunud juba ka nädalavahetus, mil käisin teise eestlase juures Karnevali tähistamas.
Tänavad täis noori inimesi, kes laulavad täiest kõrist igale laulule kaasa, isegi kui nad laulu ühte ainsatki sõna ei tea. Puudu ei olnud ka tantsust. Algne plaan oli ainult oma tuumikuga karnevali tähistada, kuid hiljem liitusid ka teised vahetusõpilased. Lõplikult võin öelda, et tegemist oli väga vahava ja omapärase üritusega. (Läheks kasvõi iga aasta tagasi Eindhovenisse.)
Siit tulevad jälle pildid

JänesJenni ja LõviKrista

Selline nägi välja peatänav Eindhovenis karnveali ajal. 

Loodan, et järgmine blogipostitus tuleb väheke kiiremini, aga seniks 

Tadaaa