Herfstvakantie

Tähelepanu! Tegemist on pika ning piltiderohke postitusega. Info ülekülluse oht!!

16. oktoobril algas lõpuks minu jaoks nii kaua-kaua oodatud sügisvaheaeg. Pärast oma esimest ja ainukest tundi, mis mul igal reedel on hakkasin koos oma hostperega Prantsusmaa poole sõitma. Sõidust ma väga palju ei mäleta, sest mul on vahetusõpilasele kohane "jään magama ükskõik kus ja millal" sündroom tekkinud.
Kohale jõudsime pärast kümmet tundi mõnusat autosõitu :)))
1.päev
Ärkasin hommikul vara, kuna pidin koos hostperega pagari juurde minema ning pagariärist värsket saia ostma. Siinset saia sööks iga päev kasvõi kaks korda rohkem kui seda saia, mis Hollandis süüakse. Värsked Croissantid on ikka üle kõige. Pärast pagariärist tulekut läks hostema lõunat ette valmistama ning mina ja hostisa läksime koertega jalutama. Oleks ma vaid osanud ette oodata seda, et hakkame mäest üles ronima. Olen ju üle kahe kuu juba täiesti tasasel maal elanud ning nüüd pidin järsu tõusuga mäest üles kõndima. Pärast paari minutit olin omadega nii läbi, et pidin seisma jääma ning hingeldades energiat koguma, et lõpuks tippu jõuda, ma isegi ei ole julgenud küsida, kui kõrge see mäekene ka on. Arvan, et vajun piinlikusest maa alla kui saan teada kui kõrge/madal see on. Õhtul oli ka minu esimene katsumus hollandikeelses Scrabble'is, loomulikult kaotasin, aga vähemalt sain iga käik uue kolmetähelise sõna lauale topitud pärast 10min mõtlemispausi.

2. päev
Tänagi varajane äratus, kuna läksin koos hostemaga külla turule. Toiduvalik oli kohutavalt suur, kuigi turg ise nii suur ei olnudki. Kõik kalad, liha, juurviljad, puuviljad, kõik mis ette oskad kujutada oli seal. Lihtsalt puhas rõõm. Hostema ei mõistnud, miks ma toidu pärast nii sillas olen aga eks see olen mina. Mind ja toiduarmastust ei lahuta miski. Kotid head paremat täis liikusime kodu poole. Pärast lõunasööki suundusime vaatama lähedalasuvat lossi, kuid see oli kahjuks suletud. Kuid sellest polnud hullu, kuna siin on lossid igal pool, liikusimegi järgmise juurde. Jõudsimegi järgmise lossi juurde. Sellel lossil oli 52 hektarit maad ning ka loss ise oli üüratu. Ning ääretult kaunis ka. Lossi omanikud on endiselt samast sugupuust, mis on päris vapustav.

Lihtsalt kõige vingem: värske kraam igalpool. Need on sellised kohad, kus ma oma rahast ilma jään

Kõndisin ka selle labürindi läbi. Kas saan ka nüüd ennast Maze Runneriks kutsuda? :D

Kui hästi hoolikalt vaadata siis näeb tagataustal pruutpaari.

Chateau de Breteuil

3. päev
Jälle varane äratus. Kiirelt sõin hommikusöögi ning siis liikusime hostema ja -vennaga Pariisi poole, et mulle vaatamisväärsuste ring teha. Alustasime Notre Dame'ga ja lõpetasime Moulin Rouge'ga. Olen nii kohutavalt väsinud, et ei jaksa pikalt kirjutada. Aga tegemist oli äärmiselt vägeva päevaga.

Louvre

Dat is mii 

Ja lõpuks "kodu"külas Gif :)

4. päev
Sain õnnelikult koju jääda ja pikalt magada, mida elult veel rohkem tahta. :) Ehk terve päev mitte kui millegi tegemist.

~tühi auk~

Aa tegin kooki ka ikka homseks tidididii. Ehk esiteks pidin mitte kui mingisuguse prantsue keele oskusega minema kohalikku supermarketisse, et oma koogi jaoks vajalikke asju leida. Tunniga sain kõik oma vajalikud viis asja lõpuks kätte ;D ;D

5. päev
Hommikul ärgates oleksin oodanud endalt sellist reaktsiooni: "Aaah midaa, ma olen lõpuks täisealine!! Olen seda nii kaua oodanud!" Tegelikult oli mu reaktsioon rohkem nagu nohjah, mis ma nüüd peale hakkan endaga.
 Aga kui lõpuks ennast hommikusöögilauada sain veatud. Nägin ma, et hostpere oli mulle kingid teinud ja mu tooli ära kaunistanud, sest täna on mu special päev. Nii armas. Hommikusöögi söömisest ei tulnud midagi välja, sest pärast igat poolt võileiba sain uue kingi ning pidin siis selle loomulikult lahti tegema ja uurima ning muidugi ei saa unustada põsemusisid, mida ma enda arust kohutavalt palju pidin tegema. See-selleks.
 Täna käisin koos hostisa ja -vennaga Louvre'i kunstimuuseumis. Kokku olime seal nii umbes 6h aga ma arvan, et ma ei näinud veeranditki. Saan vähemalt uhkusega öelda, et nägin Mona Lisa ära, mis minu arust nii special  ei olegi. Jõudsime siis umbes kella 5e paiku koju ning nägin et hostema oli igasugu mänge ette valmistanud ning sõime ka minu tehtud kooki ja siis hakkasime mänge mängima. Need olid siis traditsioonilised hollandi lastesünnipäevamängud. Aga kuna ma sain 18 siis veel võis neid mängida :D Ja lõpuks jõudis see kõige lemmikum osa ehk ma sain ise valida, mida ma sünnipäevaks süüa tahan, aga kuna kilodeviisi kohukesi polnud võtta siis otsustasin pitsa kasuks omnomnom. See on pretty much see, mis ma mäletan enne kui jälle lihtsalt niisama ära vajusin.

Ja üks äärmiselt tuttav skulptuur võibolla Voldemort'i esiisast.

Kõigest 4m pikkune tädi

Pilt , mis mulle veidral moel kõige eredamalt meelde jäi. "Surnud kass" 

6. päev
Saan endale ju ikka ühe päeva täiesti mitte millegi tegemist lubada. Eelmine ei loe, siis tegin ju torti ikkagi.

7. päev ehk eelviimane või samas ka viimane päev Prantsusmaal enne kui koju sõidame. Ehk last stop Versailles. Ma isegi ei suuda kirjeldada, mida ma seal kõike nägin. See oli lihtsalt vapustavalt kaunis. Ainuüksi see park ning siis see loss ning lõpuks täielikuks kontrastiks kõigele ka Marie Antoinette'i maad. Lisan lihtsalt palju pilte ning mõndadele ka teksti juurde.

Kõik need taimed eelmisel pildil tuleb talveks siia tõsta. 

Louis ma ei mäleta mitmes 

Marie Antoinette

Ma ei mäleta selle asja nime eesti keeles, aga jah see asi seisis Marie Antoinette pargis. 

Taastatud varemed, majadest, kus Marie Antoinette viibis. 

8. päev ehk alustasime varahommikul sõitu tagasi kodu poole. Magasin jälle enamuse asjadest maha, mis parata. Aga kui ma lõpuks koju jõudisn leidsin ma ühe üliarmsa ja magusa üllatuse!! Emme oli Eestist paki saatnud ning see oli täis magusat ja nüüd saan siin eesti leiba küpsetada. Juhhei. 

Ja see ongi see, mida oma vaheajaga tegin samal ajal, kui mu klassikaaslased Toetsweek'iks õppisid.

(Toetsweek on koolis nädala ajane ainult kontrolltöödele pühendatud nädal. Muul ajal koolis kontrolltöid ei ole ehk nii iga 10 nädala tagant selline tore nädal :))) )

Tsauka, ja ma loodan, et olen edaspidi parem blogipidaja. :)

Krista