Mijn jaar in Nederland: Amersfoorti loomaaed

Eelmisel pühapäeval, 4. oktoobril suundusin üsna varakult Amersfoorti poole, et YFUkatega loomaaeda minna. Tuli välja, et isegi mu hostvanemad pole seal käinud. (Vastab vist tõele, et vahetusõpilane näeb aasta jooksul rohkem kui antud riigi kohalik terve oma elu jooksul) Okei. Sain Amersfoortis esmalt kokku soomlanna Jenniga, kes oli ka minuga samas rongis, aga me ei suutnud üksteist üles otsida. Hiljem liitusid meiega ka Maris ja Juho ning kõige lõpuks jõudis ka Taavi kohale. Suundusime seejärel lõpuks kella 12st üheskoos kõik loomaaia poole. Lõpuks väravatest läbi jõudes oli esimene loom, keda vaatama läksime karu. Aga siis jõudis meile kohale.. me oleme pärit riigist kus pruunkaru liigub vabalt looduses ringi ja me jõllame teda läbi klaasi, naljakas. Tegemist oli üpriski suure loomaaiaga ning kella 14 paiku jõudsime enam vähem pargi keskpaika kus ka lõunat sõime. Selleks ajaks oli mul kõht üpriski tühi, kuna olen harjunud oma hostperega väga varakult sööma. See selleks. Liikusime edasi Jaapani aeda, kust pääsesime edasi ka elevandimajja. Liikusime seal ringi ning äkitselt avastasin, et üles korrusele viib vahva trepp ning sealt edasi ka mingi seikluraja laadne asjandus. Mõeldud tehtud ronisin trepist üles (Teised muidugi sama targalt minu järel) ning jõudsin ka selle raja lõppu. Aga alla saamiseks oli kaks võimalust: liutoru või trepp. Valisin muidugi trepi ning alla jõudes avastasime, et sealt väljapääsemiseks on ainult üks võimalus. Ronida läbi madala augu. Välja me lõpuks ka pääsesime.

Lõpuks lahkusime loomaiast enne nelja kuna ma pidin rongile minema, et minna kodu lähedal hostisa töökaaslase juurde õhtusöögile. See õhtu kujunes väga toredaks. Tuli välja, et too töökaaslane on vaid aastakese Hollandis elanud ning keel on tal enam-vähem suus. Loodan, et suudan ise ka ennast ka nii hästi motiveerida.