Möödunud pühapäeval oli mul suurepärane võimalus minna Amsterdami YFU kohtumisele. Plaanisin selle jaoks varakult ärgata, et saaksin ennast rahulikult sättida ja hommikust süüa. Äratuskell helises 6:10, kuid ise ärkasin alles 7:04 kui hostisa küsis kas olen ikka ärkvel. :D Ehk 10 minutiga ruttu riide ja ratta otsa, et ilusti Meppel'sse jõuda ning sealt kahe rongiga Amsterdami sõita. Amsterdamis olin juba pool 10 ning sain Mirjamiga kokku ning vaatasime üsna vaikses ning varajases Amsterdamis ringi. Saan ka nüüd öelda, et olen nüüd rohkem kind of basic white girl ehk Starbucks sai ka lõpuks proovitud ning ma ei ütleks, et see on miski, millest oleksin senimaani suures, kuid rahvaväheses Eestis ilma jäänud. Kõndisime Mirjamiga linna peal ringi ning siis äkitselt nägin enda ees säramas võrratut poekest. Nimelt oli selleks Nutella poekene. Purgid Nutellaga igas suuruses, ämbritäied, kõik millest unistada oskaksin.
12ks pidime kogunema Rijksmuseum'i I Amsterdam tähtede juurde ning seal tegime ka oma YFU grupipildi, järgnes tunnine vestlus YFU vabatahtlikuga ning saime rääkida, mis meile siin meeldib ja kuidas üleüldiselt läheb. Minu grupp koosnes kõigist teistest eestlastest, kahest soomlasest ning ühest indoneeslasest. Rääkisime soomlastega sarnastest raskustest siin ehk siin pole õiget rukkileiba :((( aga muidu nii tõsine see rukkileiva igatsus mul nüüd ka ei ole :D KOHUKE ON SEE MIDA IGATSEN.
Pärast lõunapausi oli meil oma valik kas minna muuseumitesse ja/või linna vaatama lähemalt või šoppama. Ma valisin loomulikult selle viimase ning jalad löövad veel tänaseni tuld :D Lõpuks jõudsin ka rongile ning pean mainima, et Hollandi rongiliiklus on üks segadusttekitav asjandus. Peroon on muutunud, rong jääb hiljaks ning need tihedased ümberistumised. (Minu jaoks)
 |
| See pildike on vaid niinii väike murdosa sellest, mis vaatepilt mulle avanes. |
 |
| Kohustuslik pilt vist ning olen endiselt Krista |
Ja ma ei väsi seda kordamast. Ei iial.
Lõpuks kella 14ks saabus kauaoodatud hetk- lõunapaus. Sõitsime grupiga nn Hiinalinna ning saime ka lõpuks ka oma toidu. Kuid lõunapausi pidasid samal ajal ka kõik teised inimesed selles suures ja rahvarohkes kohas ehk istekohti polnud, Kuid pole probleemi :D Meeli leidis meile ideaalse istekoha kanali äärel ehk väga meeldiv lõunapausike.
 |
| Suur tänu Marisele, et ta ikka pildistas, sest ma olen kohutav turist ja ei teinud pea ühtegi pilti :D |
Aga lõpuks jõudsin tagasi oma linnakesse ning sealt korjasin üles oma ratta ning sõitsin pimedas kodu poole. Ei soovita väga. Minig tobe lind otsustas mulle MINI südamerabanduse teha kui pimedas otse mu eest läbi lennata. Mu rattatuled töötasid aga ma ei näinud teda ja ma kartsin nii väga, et otsustasin selle viimase jupi koduteest nii kiiresti sõita kui võimalik, enne kui mõni tobe loom mu eest läbi tahab joosta,
Aga lõpuks jõudsin turvaliselt koju ning niipea kui pea patja puudutas ma magasin kah ning magasin punase kuu maha :(
Aga alles goed.
NIng
Tot starks, ikka teie Krista :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar