26.-28. märts

25. märtsil sõitsin koos Jenniga soome VÕP'i Taavi sünnipäevale Grootebroek'i, pärast seda liikusime edasi ka Amsterdami, kus käisime kohvikus ja jõime koos kohvi ja muljetasime vahetusaasta üle, nägin lõpuks ära ka kurikuulsa punaste laternate tänava, mida mul imekombel 6'l eelneval Amsterdami külastamisel ei olnudki õnnestunud teha. Pärast selle nägemist sain korralikult mõtlemisainet, nähes neid naisi end akendel hõõrutades üritades end järgnevale kliendile müüa aga see selleks.
Taavi sünnipäev oli sellegipoolest vahva. Mängisime Amsterdamis upgrade mängu, kus pidid oma asja millegi parema vastu vahetama. Mina ja Jenni alustasime pastakaga ja lõpetasime markeriga. SUCESS!!

"Diabeet kuubis"

27. märtsil oli meil perega Lihavõtte brunch ehk Paasbrunch. (Tegelikult ütleksin, et hommikusöök, sest see toimus kell 10 hommikul :) ) Pärast seda läksime pere ja külalistega Giethoorn'i, kus turismihooaeg oli jälle alanud. Kõik kohad olid pisikesi asiaate täis. Perega käisime Olde Maat 'uus'i muuseumis ehk midagi talumuuseumi moodi.

Esmaspäeval oli kõigil vaba päev ja otsustasin pere enda välja valitud kohta välja tirida. Teemuuseum, Groningen'i provintsis. Kuna mu hostpere on üks suur kogu teejoojaid, arvasin, et see oleks hea idee, läks õnneks. Pärast muuseumi külastust jõime muuseumi kohvikus ka teed, kuid millist teed juua tahtsime saime alles veerantunni pärast otsutatud, kuna teevalik oli tohutu, nimelt valida sai ligi 400 erineva teesordi vahel. Pärast seda läksime ka mere äärde tammile kõndima.

Heiho, Krista

PS. 31. märtsil skaipisin oma armsa Hannaga ka, love ya. Soovin siin ka omaltpoolt abiturientidele edu eksamiperioodiks!!!

USKO ja Muiderslott (17. ja 20. märts)

Käisin hostperega neljapäevaga, 17. märtsil perega Utrechtis Utrechti Üliõpilaskoori ja -orkestri kontserdil. (Utrechts Studenten Koor en Orkest)
Uterchti poole hakkasime sõitma juba enne kella kolme, sest otsustasime hostemaga, et lähme käime ka Zwolles IKEAst läbi, enne kui hostisa töö juurest peale korjame.
Kontsert ise kestis tubli neli tundi ja koju jõudsime alles kell 1 öösel. Mulle, antud ettekanne väga ei meeldinud, kuna olen juba eelnevalt nende esitusi näinud ning seekordne esitus jäi üsnagi nõrgaks.
Sellegipoolest oli see võimas.

(Reedel sain ka lõpuks oma mitmekuuse köhaga arsti juurde, ning ka see mis minu jaoks palavik tundus olevat ei olnudki palavik, mõtlesin, et mul on luulud. Samas sain ka hiljem teada, et siin on palavik alles 38 kraadist :))))) Aga nüüd on vähemalt tunne, et elan uuesti)

Pühapäeval külastasin Madalmaade YFU peakontorit ning peale seda läksime hostperega Muiden'sse Muiderslot'i (Muideri linnus). Tegemist oli üsna tillukese linnusega, ütleks isegi, et see oli nagu lihtslat natukene rohkem kindlam mõisamaja, millel vahitornid ja vallikraav ümberringi.

Muiderslot'is oli ka Tom Poes'i 50. juubeli tähistamine samal päeval ja ma ei saanud seda armsate kassidega polka dot märkmikut ostmata jätta.

Lisaks sellele saime eile, esmaspäeval Meeli käest tema sünnipäeval tehtud fotosessiooni pildid kätte. No olime munad, mis munad.

Tot zo

Kuu aja tegemised

No kui varem ei saa, siis kord kuu jooksul tuleb ikka üks postitus ära. Probleem on lihtsalt selles, et mul pole aega. Kogu aeg läheb ja lausa jookseb mu sõrmede vahelt läbi.

Alustades siis päris algusest.
Vastlapäeval üritasin ise vastlakukleid küpsetada, aga kas asi on minus või lihtsalt see ahi kodus ei nõustugi kunagi minuga koostööd tegema. Kuklid tulid küll maitsvad, aga mitte päris sellised nagu oodanud oleks.
19. veebruaril oli ka Läti-Gerda sünnipäev, mis oli ka väga tore.
Kolmapäeval, 24. veebruaril ärkasin tavalisemast varem üles, siinne pere ka imestas, kuidas ma tavalisest 30min ennast varem üles ajasin, kui tavaliselt ei ole ma voodist püsti isegi kaks minutit enne hommikusööki. Aga nad olid sootuks unustanud, et sel päeval oli Eesti Vabariigi sünnipäev. Ärkasin naerusuil üles, et lipuheiskamist ERR'i vahendusel ikka näha, võib-olla oli silmanurgas ka pisar.
Neljapäeval, 25. veebruaril hakkas minu vaheaeg ning sama päeva õhtul jõudis ka mu pere mulle Eestist külla. Enne nende tulekut jooksin mööda maja ringi ja ei teadnud mida ära teha :D Hostema ka lõpuks ütles, et mis ma ikka muretsen, nad ju ikka minu pere, aga ehk oli kartus sees, et ei tunta ära või mina olen nii palju muutunud või nemad. Nende viie päeva jooksul, mil nad siin olid jõudsin taaskordselt külastada Giethoorni ja Amsterdami.
Giethoorni sõitsime kogu perega ratastega, järgmistel päevadel sõitsime ratastega ainult mina, ema ja Mario. (Pean häbitundega tunnistama, et pole endiselt selle 7 kuu jooksul harjunud vastutuult sõitma. Sõitsin nende järel nagu tigu järgi) Kokku väntasime ratastel u 60km.

Sis

Ja väikseim venna ka

Pärast pere lahkumist teisipäeval, oli majas jube imelik ringi liikuda, nimelt oli igal pool vaikus. 8st inimesest majas oli jälle saanud kolm ja isegi koerad ei jooksnud ringi nagu tavaliselt.
Võtsime pärast pere lahkumist lihtsalt ühe mittemidagitegemisepäeva. Aga juba järgmisel päeval liikusime Havelte liblikaaeda, kus oli ikka väga palav ning "metsa" ja kivikalmude juurde(Avastasin et kivikalmudest ei teinudki pilte..)

Kaunis "mets" eks?!

4. märtsil läksime Hostemaga Den Haagi ja külastasime mitmeid muuseume ja vaatasime ka linna peal ringi. Käisime Escher'i muuseumis ja Mesdag'i panoraami vaatamas. See panoraammaal on 14 meetrit kõrge ja 120 meetrit pikk ning see loob 360º vaate üle Scheveningen'i.  Päeva lõpetasime Scheveningen'is rannal ja kail kõndides.

Kas inimesed kõnnivad üles või alla?

Siin on kujutatud Scheveningen Mesdag'i maalil

Ja siin on Scheveningen praegu.

8. märtsil käisin lennuga uuesti Den Haag'is, aga seekord selleks, et riigikogu külastada. Päeva alustasime juba 7.45 kui koolis juurest bussiga ära sõitsime. Käisime teises kojas ning kuulasime pealt  ka istungeid. Enne seda aga tegime ise mängistungi läbi ja debateerisime teemal: "Kas ilutulestiku müük tuleks keelustada?" Üleüldiselt oli tegemist väga vahva päevaga ja ei lahkunud linnast muidugi enne, kui olin midagi kaasa ostnud. Koju jõudsin alles kell 9 õhtul.

Ülejäänud nädal möödus kiirelt kuni laupäevani, mil oli Meeli sünnipäev. Meeli ütles, et kõik peavad ta sünnipäevale tulema munadena. Mõeldud tehtud valmistasin oma seljale seotava lihavõttemuna. Laupäeva hommikul liikusingi oma munaga koos rongile ning seal alustasid minuga juttu paljud inimesed. Minuga pole kunagi nii paljud inimesed veel rääkima tulnud :D Aitäh, Meeli! Tegemist oli väga super ja hästi korraldatud sünnipäevaga. Suur-ssur aitäh veelkord suurepäevase pidustuse eest, Muulis!!!!

Tore hipibuss

Kus Maris on?

Maris, mina ja Gerda

See võtabki enam-vähem lühidalt kokku minu kuu tegemised. Loodan tõesti, et saan selle jutulõnga uuesti lahti ja kirjutan tõesti tihedamini siia uuesti.

Jällenägemiseni, Krista :)

Uisutamine

14. veebruaril saime jälle YFU inimestegsa kokku üritusel: "YFU schaatst met liefde" ehk tõlgituna YFU uisutab armastusega.
Uisutamisüritus toimus välisrajal ning uisutada sai 3 km ja 400 m rajal, päeva lõpus maha uisutatud teed kokku arvutades sain kokku tubli 18 km, ja kukkusuin ka vaid ühe korra, mis isegi lõppes hästi, sest sellest ei tekkinud isegi ühtegi sinikat :D

Saime jälle muidugi inimestega kokku ja ikka oli selline tunne nagu ei oleks juba väga kaua oma gruppi inimesi näinud, ometigi nägime teineteist alles eelmisel nädalal karnevali ajal.
Muidugi sai ka inimestega räägitud, keda pole ikka peale laagrit enam näinud ja see oli ka vahelduseks tore.

Laupäeval jõudsin veel perele ka kooki sõbrapäeva puhul teha ja nagu ikka kukkus see suurepäraselt välja.

Pisike postitus, kuid ikkagi väike update :)
Tot zo

6 kuud

Ei hakanud pealkirjaks pool aastat panema, kuna see tundub ikka väga pikk aeg. Ma pole kunagi oma perest nii kaua eemal olnud. Ühikas elaminegi võttis mul esimese aasta jooksul harjumist, aga isegi siis käisin pea iga nädalavahetus kodus.
Nüüd aga olen elanud juba pool aastat esialgu täiesti võhivõõraste inimestega, kes on mulle selle ajaga südamelähedaseks kasvanud. Alles eile arutasime hostperega, et juba üle poole ajast on läbi ning mul pole siin enam kaua ja jäänud. Pisarad tulid meile kõigile silma. On veel jäänud liiga palju asju, mida kõike teha tahaks, kuid mille kõige jaoks juba praegu tundub, et aega enam ei jagu.
Selle poole aasta jooksul olen ka osadest inimestest lahku kasvanud. Inimesed, kelle toeta ei oleks ma oma elu Eestis ette kujutanudki, kuid ometigi on nüüdseks teed lahku läinud. Isegi kõik üritused jätkuvalt kontakti hoida ei hoidnud seda ära. Mul on sellest väga kahju, kuid eks see oli nii ette nähtud. Teiselt küljelt aga olen mõningate inimestega Eestist isegi lähedasemaks saanud, kui ma seda üldse kunagi varem olen olnud ning selle üle ei saaks enam õnnelikum olla.
Soovin, et teaksite ka seda, et see, et ma vahetusaastal olen ei tähenda, et mul Teie jaoks vähem aega oleks, olen endiselt sama Krista, väheke rohkem enese sisemaailmas arenenud ja lihtsalt veel ühte lisakeelt rääkiv, muud midagi. Olen endiselt oma sõprade jaoks olemas, siis kui neil mind vaja ja kui ei ole ka siis väike: "Tere! Kuidas sul läheb?" on alati teretulnud.
Aga sellegipoolest on mul olnud super poolaasta ja üritan oma alles jäänud natukesest samuti just seda kõige paremat võtta.

Tsauka ja ehk kirjutan järgmise postituse juba 15. veebruaril ;)

Olen lootusetu blogikirjutaja

Olen juba päris pikalt öelnud endale, et pean nüüd kindlalt blogi kirjutama hakkama. Hakkan kohe praegu kirjutama ning lõpetan alati pärast ühte lauset blogi kirjutamise ning kui uuesti blogi juurde pääsen ei mäletagi enam päris täpselt, millistest seiklustest kirjutada tahtsin.
Nüüd on mul päris eredalt meeles Keskaasta seminar. Sain lõpuks ometi üle nii pika aja (5 nädalat.) jälle oma soome-läti-eesti vahetusõpilaste pere näha.
Keskaasta seminarile minek oli omamoodi seiklus, nimelt sõitsin sinna busside ja rongidega lausa 6 tundi!!! Alustasin kodust minekut juba kell 12 ning sinna kohale jõudsin koos teiste vahetusõpilastega alles kell 20.

Laagrist täpsemalt kirjutama ei hakka ja lisan hoopis pilte.

Rongisõit: tund 4 (Gerda Läti, Jenni Soome ja mina)

See imekaunis hetk, kui lõunasöögiks ootas s´mind Hema's võileiva asemel hoopis soe toit

Ronnie Flex'i loo "Drank en Drugs" 'i jaoks ettevalmistumine

Kui teised maja teises otsas sotsialiseeruvad, siis kolm eestlast, kaks soomlast ja eksinud lätlane eelistavad omapäi olla 

Nende armsate neiude Marise ja Meeli blogisid soovitan kuumalt lugeda.

Imeline Jenni minu imelise origamist kunstiteosega

Kui üle pika aja kokku saadakse, siis tuleb ikka perepilti ka uuendada

Camilla, Jenni, Meeli Taaviga, Maris, mina ja Katia

Nüüdseks on möödunud juba ka nädalavahetus, mil käisin teise eestlase juures Karnevali tähistamas.
Tänavad täis noori inimesi, kes laulavad täiest kõrist igale laulule kaasa, isegi kui nad laulu ühte ainsatki sõna ei tea. Puudu ei olnud ka tantsust. Algne plaan oli ainult oma tuumikuga karnevali tähistada, kuid hiljem liitusid ka teised vahetusõpilased. Lõplikult võin öelda, et tegemist oli väga vahava ja omapärase üritusega. (Läheks kasvõi iga aasta tagasi Eindhovenisse.)
Siit tulevad jälle pildid

JänesJenni ja LõviKrista

Selline nägi välja peatänav Eindhovenis karnveali ajal. 

Loodan, et järgmine blogipostitus tuleb väheke kiiremini, aga seniks 

Tadaaa