HIKE on minu kooli iga-aastane spordiüritus, mida õpilased spordipäeva asemel saavad valida.
Mina alustasin HIKE'i juba enne selle algust, sest esmalt pidin ka kooli rattaga sõitma, et sealt edasi oma tiimiga minna. (Peale minu olid seal veel Ilja, Julia ja Vera)
Alustasime 18:20 ning lõpp-punkti jõudsime 00:50, tubli kuus ja pool tundi rattasõitu, kõndimist, jooksmist, kanuutamist jne. Kokku sõitsin rattaga 22km, kanuutasime 5km ning kõndisime 18km. Lisaks sellele pidime juba esimese ülesande juures tegema kõik neli liiget kokku 100 kätekõverdust, 100 squat'i ja 100 kõhulihast. Täna tunnen valu lihastes, kus ei oleks kunagi arvanud, et seal ka lihasvalu saab olla. Esimeseks ülesandes oli Survivalpargis vedada palk üle takistusraja laadse osa, palk ei tohtinud maha kukkuda, muidu oleks pidanud jälle algusest peale alustama, mida meil õnneks ei juhtunud. Tundsin alguses küll, kuidas pea hakkas kõrguse pärast natukene ringi käima, kuid harjusin sellega üsna ruttu ära. Saime selle ülesandega üsnagi kiiresti hakkama ning siis sõitsimegi juba Ilja tädi maja juurde, kus pidime oma rattad maha jätma ning jalgsi edasi kõndima. Kohe peale seda oli ülesandeks kanuuga üle kanali sõita, kõik sujus hästi, kuni oli Vera kord üle sõita, ta oli ka viimane meie tiimist, kanuu vajus natukene liiga sügavale vette ning seetõttu oli ta ka silmapilkselt saanud endale sületäie vett kanuusse, tirisime ta läbimärjana ka ruttu kaldale, kus ta oma riided ära vahetada sai.
Liikusime veel edasi ning järgmise ülesandena pidime järjekordselt kanalit ületama, kuid seekord hoopis veehõljuki peal ennast edasi tirides, läksin esimesena üle, et teisi aidata ning sain ideaalselt üle ning ka kõik teised jäid kuivaks.
Peale seda liikusime lihtsalt edasi üritades leida meie söögikohta.
Sinna kohale jõudes oli pisikeseks takistuseks gaasiballooni ja küpsetusrõnga kokkusaamine, kuid saime sellega ka hakkma. Jõudsime pärast seda ka punkti, kus alustasime kanuutamist ning 45min hiljem olime jõudnud ka oma lõpp-punkti, kuhu me oma rattad ka jätsime.
Olen enda üle uhke, et sellise seiklusega hakkama sain ning nautisin seda sportliku õhtut/ööd.
Mina alustasin HIKE'i juba enne selle algust, sest esmalt pidin ka kooli rattaga sõitma, et sealt edasi oma tiimiga minna. (Peale minu olid seal veel Ilja, Julia ja Vera)
Alustasime 18:20 ning lõpp-punkti jõudsime 00:50, tubli kuus ja pool tundi rattasõitu, kõndimist, jooksmist, kanuutamist jne. Kokku sõitsin rattaga 22km, kanuutasime 5km ning kõndisime 18km. Lisaks sellele pidime juba esimese ülesande juures tegema kõik neli liiget kokku 100 kätekõverdust, 100 squat'i ja 100 kõhulihast. Täna tunnen valu lihastes, kus ei oleks kunagi arvanud, et seal ka lihasvalu saab olla. Esimeseks ülesandes oli Survivalpargis vedada palk üle takistusraja laadse osa, palk ei tohtinud maha kukkuda, muidu oleks pidanud jälle algusest peale alustama, mida meil õnneks ei juhtunud. Tundsin alguses küll, kuidas pea hakkas kõrguse pärast natukene ringi käima, kuid harjusin sellega üsna ruttu ära. Saime selle ülesandega üsnagi kiiresti hakkama ning siis sõitsimegi juba Ilja tädi maja juurde, kus pidime oma rattad maha jätma ning jalgsi edasi kõndima. Kohe peale seda oli ülesandeks kanuuga üle kanali sõita, kõik sujus hästi, kuni oli Vera kord üle sõita, ta oli ka viimane meie tiimist, kanuu vajus natukene liiga sügavale vette ning seetõttu oli ta ka silmapilkselt saanud endale sületäie vett kanuusse, tirisime ta läbimärjana ka ruttu kaldale, kus ta oma riided ära vahetada sai.
Liikusime veel edasi ning järgmise ülesandena pidime järjekordselt kanalit ületama, kuid seekord hoopis veehõljuki peal ennast edasi tirides, läksin esimesena üle, et teisi aidata ning sain ideaalselt üle ning ka kõik teised jäid kuivaks.
Peale seda liikusime lihtsalt edasi üritades leida meie söögikohta.
Sinna kohale jõudes oli pisikeseks takistuseks gaasiballooni ja küpsetusrõnga kokkusaamine, kuid saime sellega ka hakkma. Jõudsime pärast seda ka punkti, kus alustasime kanuutamist ning 45min hiljem olime jõudnud ka oma lõpp-punkti, kuhu me oma rattad ka jätsime.
Olen enda üle uhke, et sellise seiklusega hakkama sain ning nautisin seda sportliku õhtut/ööd.
Survivalpark, kus pidime üle takistusraja palki vedama |
Entusiastlikult matkasime kuni päris lõpuni |
mina, Vera ja Julia |
Ilja |
Ma nüüd lähen ja üritan midagi oma valutavate lihaste heaks teha.
Tšauks, Kris
P.S. Avastasin, et imekombel ei õnnestunudki mul ühtegi sinikat saada
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar