17.05.16

Nädal 20: Troye, Praha ja Čaj

Olen juba kauem kui poolteist päeva pärast Prahast tulekut kodus olnud. Oleksin täna äärepealt vaid neljas tunnis magama jäänud, kuid pidasin kangelt vastu ning mida koju jõudes polnud oli uni. anyways. see. nädal. oli. üks. meeldejäävamaid. mu. terves. tillukeses. elus.

Nädal algas sellega nagu alati, läksin esmaspäeval kooli kella 9ks ning jõudsin koju juba kella 13st, terve päeva oli klassis tavaline vaheajajärgne sumin, kes mida millal tegi jne. Minulgi, kuid mina sumisesin hoopis kaasa oma kahe klassiõega, kellega järgmisel päeval TROYE SIVAN'I kontserdil käisin. It was totally worth the wait. every single moment of it. Jõudsime kontserdipaika Amsterdamis poolteist tundi varem, istusin sõbrannadega rivvi maha ning ühel hetkel jõudis meie kätte ka marker, millega pidime käele kirjutama, mitmendad rivis oleme. No mulle jõudis siis käele number 555, lõpuks täiesti ukse juurde jõudes nägin, et seal olid ka veel hardcore fännid ööbinud, kuna maas lebasid veel tekid ja padjad, päris juba mõelda tegelikult, et keegi ööbib kontserdimaja ukse ees. :D
Aga olen endiselt sellises suures mullis, see kontsert oli parim ning see vibe oli suurepärane. Mul ei olegi tegelikult selle jaoks nii palju sõnu, järgmisel hommikul ärgates tekkis küll korraks tunne, kas see toimus tõesti või oli see ilmsi, kuid markerijäljed mu käel, põsel ja otsaesisel olid rohkemaks kui suurepäraseks tõendiks, sellest parimast õhtust.


Paradiso Amsterdam 



Mul oli pärast kontserti veel mõnusad kolm päeva emotsioonidekuhjast alla ronida, et pärast koolipäeva sõita koos Kingaga Poolast Amersfoordi poole ning ronida bussi, mis meid ja teisi vahetusõpilasi Praha poole vedas. Muidugi nagu YFU Hollandiga on siis õigel ajal ei alustata kunagi midagi ehk lahkusime planeeritust pool tundi hiljem.
Kohale jõudsime järgmise päeva hommikul kell 8, olime kõik väga näljased olenemata faktist, et olime Meeliga väga palju toitu kaasa vedanud. Bussisõit laabus muidu väga rahulikult kuni otsustasin endale Saksamaal jääkohvi osta tanklast, und ei näinud ma kella 4ni ning juba kella poole 6st olin jälle täiesti ärkvel ning võib-olla ajasin ka enda kõrval istuvad inimesed liiga varajase positiivsuse ja tegelikult ka tüütusega närvi. :D
Sellel päeval läksime hiljem ka linna ning tegelesime erinevate YFU välja pakutud mängudega. Õhtu poole käisime ka linnatulesid vaatamas ning jõudsime isegi Eurovisiooni punktide lugemise ära vaadata.
Järgmisel päeval oli terve päev meie päralt, enne õhtusööki liikusime terve kambaga ringi ning õhtusöögi ajaks lahkusid Taavi ja Meeli kohaliku toidu restorani, kus kõik teised squadi liikmed eelmisel päeval käisid.
Käisime avastasime linna ning sõime kohutavalt palju :D But that is what traveling is about, right?

Bussijuht Meeli Lepik

John Lennoni sein

Vaade terassilt, kus istusime, selle asemel, et fotoülesandes kaasa lüüa,
kuid ometigi saime seal kohapeal lausa 5 pilti 30st tehtud

Laulev Meeli, kuid tahaks tähelepanu pöörata ka pildi vasakus ääres naeratavale
võõrale meesterahvale. Aitäh, et mu turistipilti ära ei rikkunud!!


Järgmise hommiku mudimisring :D
Vittorio, Maris, Meeli ja Taavi


Ja mu vapustav squad


Meeli, ma ja Mara

Mara, Maris, Kinga, meeli ja ma. Enam idablokilikumaks ei saa vist väga

Kohustuslik toidupilt enne seda kui oma hambad selle võrratu
suhkrupommi sisse lõin :D



Kuum šokolaad ja kohviekstra

Number üks maja Eesti suursaatkonnale mu number üks eestlastega


Kui väiksed ja olematud on väsinud inimeste silmad??

Čaj is love, Čaj is life
Tsauka
Kris



Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar